Väga halva eelaimdusega avas ema ümbriku ja leidis sealt kirja:
"Kallis ema! Kirjutan seda kirja raske südamega, aga teisiti ma enam ei saanud edasi elada. Lahkusin kodust oma uue poisiga, et vältida sinu ja isa hukkamõistu. Olen Markosse tõsiselt armunud ja seda hoolimata meie 30-aastasest vanusevahest, tema tätoveeringutest, habemest ja mootorratturite gängi kuulumisest. Lisaks olen ma rase, kuid Markol on vagunelamu koos talvepuudega ja me saame seal koos väga õnnelikuks. Marko tahab veel lapsi ja see on ka minu suureks unistuseks. Marko arvas, et me võiks hakata kasvuhoones kanepit kasvatama ja hiljem saaksime seda ka müüa ja vahetada kokaiini vastu. Ema, ära muretse, olen nüüd juba 15 aastat vana ja oskan iseseisvalt tähtsaid otsuseid vastu võtta! Ühel päeval ma kindlasti külastan teid ja siis saad sa oma lapselast näha. Parimate soovidega, sinu tütar Laura.
/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
/nginx/o/2020/05/06/13088405t1he880.jpg)