Anekdoot: mida teha, kui sul on aeg-ajalt tõsiselt halb päev?

Foto: Pixabay

Kui sul on aeg-ajalt tõsiselt halb päev ja sa pead seda kellegi peal välja elama, siis tee seda mõne võõra peal!

Ükskord istusin oma laua taga, kui mulle meenus telefonikõne, mille olin unustanud teha.

Ma leidsin numbri ja valisin selle.

Meeshääl vastas: “Hallo!”

Ma ütlesin viisakalt: “Mina olen Tiit. Kas ma saaksin rääkida Marek Piegusega?”

Vastuseks karjus meeshääl mulle kõrva: “Hangi omale õige number, kurat!” ja lõi telefonitoru hargile.

Ma ei suutnud uskuda, et keegi saab olla nii häbematu!

Kui ma valisin Mareki korrektset numbrit, et talle helistada, avastasin, et olin kogemata kaks viimast numbrit segamini ajanud.

Pärast temaga kõne lõpetamist otsustasin uuesti helistada valele numbrile.

Kui sama tüüp telefonile vastas, karjusin ma: “Sa oled sitapea!” ja panin toru ära.

Ma kirjutasin ta numbri üles ja kirjutasin sinna kõrvale “sitapea.”

Ja kleepisin selle lauaplaadile.

Iga paari nädala tagant, kui ma maksin arveid, või mul oli eriti s*** päev, helistasin ma talle ja karjusin:

“Sa oled sitapea!”

Kui hakati pakkuma „numbrinäidu” teenust, mõtlesin, et mu teraapiline sitapeale helistamine peab saama lõpu, sest võin vahele jääda.

Igaks juhuks otsustasin kontrollida, kas jobu sellest teab.

Ma helistasin tema numbrile ja ütlesin: “Tere! Mina olen Toomas Tool Elionist. Helistan, et teada saada, kas te olete juba tuttav meie uue „numbrinäidu” teenusega?”

Ta karjus: “EI!” ja lõi telefoni hargile.

Ma helistasin talle kiiresti tagasi ja ütlesin: “See on sellepärast, et sa oled sitapea!” ja katkestasin kõne.

Ühel päeval, kui olin Selveri juures ja valmistusin parkima, lõikas mingi tüüp musta BMW-ga mul tee ära ja parkis end kohale, mida ma kannatlikult oodanud olin!

Ma tuututasin signaaliga ja vehkisin kätega – tema lihtsalt näitas mulle keskmist sõrme.

Aga tema auto küljeaknal ilutses silt: MÜÜA, koos tema telefoninumbriga. Ma kirjutasin selle üles…

Paar päeva hiljem, kohe pärast seda, kui olin esimesele sitapeale helistanud (mul oli ta number kiirvalimise all) ja ta korralikult läbi sõimanud, arvasin, et ma helistan sellele BMW sitapeale ka.

Ma küsisin: “Kas teie olete see, kellel on must BMW müüa??”

Ta vastas: “Jah, olen küll!”

Ma küsisin: “Kas ma saaksin seda ka näha?”

Ta ütles: “Jah, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres. See on helebeež maja ja autod on kohe ette pargitud.” Siis küsisin: “Mis su nimi on?”

Ta ütles: “Mu nimi on Madis Muul.”

“Millal on hea aeg sind leida, Madis?”

“Ma olen kodus igal õhtul pärast kella 17.”

“Kuule, Madis, kas ma saan sulle midagi öelda?”

“Jah?”

“Madis, sa oled sitapea!”

Siis panin ma toru ära ja salvestasin ka tema numbri kiirvalikusse.

Edaspidi, kui mul oli probleeme, oli mul kaks sitapead, kellele helistada…

Ühel päeval olin kogu maailma peale tige ja otsisin oma vihale väljundit.

Siis tuli mul idee!

Helistan esimesele sitapeale.

Ta ütles: “Hallo!”

Ma ütlesin: “Sa oled sitapea!”, kuid ei pannud toru ära.

Ta küsis: “Oled sa veel seal?”

Ma vastasin: “Jah.”

Ta karjus: “Lõpeta mulle helistamine!”

Ma ütlesin: “Eks sunni mind!”

Ta küsis: “Kes sa oled?”

Ma vastasin: “Mu nimi on Madis Muul”

Ta ütles: “Jah?? Kus sa elad?”

Ma vastasin: “Sitapea, ma elan Vanapapli 14, Veskimöldres, beežis majakeses. Mul on must bemm maja ette pargitud, et sa teaksid!”

Ta ütles: “Ma tulen kohe sinna, Madis-poiss! Ja sul on parem juba testament ära teha!”

Ma ütlesin: “Jah, ma juba tõsiselt kardan, sitapea!” ja panin toru ära.

Siis helistasin ma teisele sitapeale.

Ta ütles: “Hallo!”

Ma ütlesin: “Hallo, sitapea!”

Ta karjus: “Kui ma peaksin teada saama, kes sa oled…”

Ma ütlesin: “Mis siis saab?”

Ta ütles: “Ma kütan su p… kuumaks!”

Ma vastasin: “Sul on see võimalus, s*tapea! Ma tulen kohe sinu juurde!”

Siis panin ma toru ära ja helistasin politseisse.

Ütlesin, et elan Vanapapli 14, Veskimöldres, ja et ma olen teel koju, et tappa oma elukaaslane.

Siis helistasin ma Kanal 2 “Reporterisse” ja teatasin, et kohe läheb mölluks aadressil Vanapapli 14.

Vennad lubasid kärmelt kaameratega kohale kimada.

Seejärel läksin oma autosse ja sõitsin Veskimöldre poole.

Ma jõudsin sinna täpselt õigel ajal, et näha, kuidas kaks s*tapead just kohale jõudnud politseiauto ees teineteist tümitasid.

Ning loomulikult ei puudunud ka telemehed oma kaameratega…

Kohe tundsin ennast PALJU paremini!

Viha taltsutamine toimib tõepoolest, tuleb ta lihtsalt enda seest välja lasta!!!