Kinnisvaramaakler Jaak sai just edukad tehingud tehtud ja läks Peetriga Alpidesse suusakuurorti.
Laadisid džiibi Saku Originaali täis ja panid minema. Jõudnud mägedesse, tabas neid lumetorm. Mis üle jäi, tõmbasid lähima maja ees pidama. Uksel tuli vastu veetlev naine ja loomulikult paluti temalt öömaja.
Naine ütles, et saab aru küll, et väljas on torm, aga ta on just leseks jäänud, matnud oma mehe ja kui nüüd kaks seiklejat majja võtta, siis hakkavad naabrid rääkima teadagi mida.
Peeter ütles: "Ära muretse, me võime magada kuuris ja kui torm üle läheb, siis oleme enne päikesetõusu läinud!"
Naine jäi nõusse ning Jaak ja Peeter sättisidki end kuuri magama. Hommikuks oli ilm selginenud ja sõbrad sõitsid minema ja veetsid fantastilise nädala suuskadel Austria Alpides.
Üheksa kuud hiljem sai Jaak tähitud kirja. Võttis mõni minut aega, enne kui Jaak sai lugedes aru, et tegemist on juristiga, kes esindab leske, kelle juures ta viibis suusapuhkusel.
Ta läks kohe Peetri poole ja küsis "Mäletad seda kobedat leske, kelle kuuris me veetsime tormiöö alpides, 9 kuud tagasi?"
"Jah..." ütleb Peeter
"Kas Sa .. ee.. juhuslikult ei läinud majja leske kabistama? Sa magasid temaga?"
"Jah..." ütleb Peeter punastades, "pean tunnistama, et nii see oli!"
"Ning sa ütlesid lesele minu nime enda oma asemel?"
Peeter läheb näost punaseks: "Jah... Anna andeks, sõber! Aga miks sa seda küsid?"
"Ta suri ja pärandas mulle kõik, mis tal oli..."