Küll see eesti keel on ikka vägivaldne:
* me armastame verikäkke ja verivorste.
* lööme aega surnuks.
* laseme bussipeatuses inimesi maha.
* uued asjad on verivärsked.
* noored inimesed on verinoored ja vanurid on surmale võlgu.
* kui me töötame üle, oleme me surmväsinud, ja puhanuna oleme löögivalmis.
* kodus istuvad naised meestele pähe ja peole minnes löövad naised end üles, et mehed neile külge lüüa tahaksid.
* juues neelatakse mõõka ja pohmakaga pea lõhub otsas.
* kui me oleme surmväsinud, siis magame haudvaikselt.