Anekdoot: mees läks Pirita randa ja võttis ennast päris paljaks

Foto: Shutterstock

Seitsme maa ja mere taga, Tallinna kuningriigis, elas kord Alfons.

Alfons hoolitses palju oma keha eest.

Tõstis raskusi ja jooksis igal hommikul 10 kilomeetrit.

Kord vaatas ta peeglisse ja nägi, et kogu tema keha on ilusasti päevitunud, üksnes üks kehaosa, see väljaulatuv, oli valge...

Otsustas, et peab midagi sellega ette võtma.

Läks Pirita randa, võttis ennast päris paljaks ja kaevas end liiva sisse, jättes selle ühe kehaosa päikese kätte kõrbema.

Kaks mammit, Maali ja Juuli, jalutasid Alfonsist mööda.

Juuli vaatas maha ja karjatas: “Ei ole õiglust siin maailmas!”

“Mis sul nüüd hakkas?” imestas Maali.

“Vaata seda asja seal liival!” osutas Juuli Alfonsi liivast välja paistvale kehaosale.

“Kui ma olin 10-aastane, kartsin ma seda,” selgitas Juuli. “Kui ma olin 20-aastane, tahtsin ma väga teada, mis see on. Kui ma olin 30-aastane, nautisin ma seda. Kui ma olin 40-aastane, küsisin ma seda kogu aeg. Kui ma olin 50-aastane, siis ma maksin selle eest. Kui ma olin 60-aastane, siis ma palvetasin selle eest. Kui ma olin 70-aastane, unustasin ma selle. Ja nüüd, kus ma olen 80-aastane, kasvavad need asjad metsikult!!!”