Anekdoot: me peame põdra ära sööma!

Foto: Pixabay

Kõnnivad karu, hunt ja põder, kes on just tulnud kõrtsist ja on nii purjus, kui üldse vähegi võimalik on!

Nad tuiguvad edasi-tagasi ja möirgavad täiesti kõrist laulda, kui äkki kukuvad nad okstega kaetud auku.

Nad proovivad kõikvõimalikul moel august välja saada, kuid auk on väga sügav ja kõik katsed luhtuvad.

Lõpuks on nad surmväsinud ja jäävad magama.

Hommikul on kõigil hirmus nälg, aga süüa pole ju kuskilt saada.

Ütleb siis hunt karule:

"Kuule, karu..."

"Mhh?"

"Tead, et kole nälg on, eks ju?"

"Mhm."

"Meie oleme sinuga lihasööjad, aga vot põder on rohusööja. Ta on küll meie sõber, aga mis teha - me peame ta ära sööma!"

Põder, kes kuulis hundi ja karu juttu pealt, aga teatas:

"Kallid sõbrad, ma tean, et te tahate mind ära süüa, ja mul olekski hea meel surra selle eest, et mu sõbrad ellu jäävad, aga kas te saaksite mulle enne surma ühe teene teha? Nimelt enne kodust lahkumist kirjutas mu naine mulle midagi tagumiku peale. Kas te saaksite selle mulle ette lugeda?"

Hunt ja karu jooksevad ruttu põdra tagumiku juurde. Sel hetkel annab põder tugeva hoobi oma vasaku kabjaga vastu hundi lõugu nii, et too sureb silmapilkselt.

Karu saab samasuguse obaduse, kuid temal on väga kõva kolju ja tal murdub vaid lõualuu.

Aga sel ajal, kui ta läbi õhu lendab, mõtleb ta endamisi:

"Miks kurat ma küll sinna tagumiku juurde ronisin, ma ei oska ju lugedagi?!?!"