Anekdoot: need on minu haugid, ma tunnen neid lapsest saadik!

Foto: Pixabay

Röövpüüdja kõnnib järve kaldal, kaks tohutut haugi õlal.

Äkki ilmuvad kalakaitseinspektorid:

"Ahaa,vahele jäid!"

"Kuulge, poisid, need on minu haugid, ma tunnen neid lapsest saadik!" teatab röövpüüdja.

"Mis sa ajad!? Kuidas see oli?" ei usu inspektorid oma kõrvu.

"Aastaid tagasi jäid kaks haugimaimu järve kaldal kuivale. Panin nad konservikarpi ja hakkasin toitma. Kui suureks kasvasid, tõstsin vanni ümber ja toitsin edasi. Lõpuks kasvasid nad nii suureks, et pidin nad järve laskma, aga toidan ikka edasi. Nagu vilistan, on haugid pinnal ja ootavad süüa. Tahate, näitan?"

"No näita!"

Röövpüüdja viskab haugid vette.

"Noh vilista!""

"Miks?"

"Et hauge pinnale kutsuda!"

"Milliseid hauge?!?"