Anekdoot: lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata

Foto: Pixabay

Tõestisündinud lugu.

Tund algkoolis ja teemaks mõistatused.

"Mõista, mõista, mis see on — lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?" küsib õpetaja.

Lastest mitu teadis kohe vastata: "Kapsas!"

"Mõista, mõista, mis see on — kaks kätt, kaks pead, kuus jalga?"

See on juba natuke raskem, õpetaja peab asja lahti seletama, et see on ratsanik hobuse seljas - inimesel on kaks kätt, hobusega kahe peale kokku tuleb kuus jalga ja kaks pead.

"Mõista, mõista! Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli?"

Üks lastest teadis, et see on soki kudumine.

Selge, aga kas lapsed ka ise mõnda vanasõna teavad?

"Seest siiruviiruline, pealt kullakarvane?" pakub üks lastest.

Klassis mitu last teab, et see on sibul.

Saavad lapsed aru küll vanasõnade mõttest ja koduseks tööks saavad lapsed ise välja mõelda ühe mõistatuse.

Järgmises tunnis siis lapsed esitavad oma mõistatusi üksteisele. Osa arvatakse kohe ära, mõni on aga selline, mille teised lapsed lahendavad kohe ära, aga just õpetajale tuleb asi lahti seletada, näiteks "Mõista, mõista, mis see on — tuhat kaunitari saavad õhtuti kokku?" Lapsed tabasid kohe ära, aga õpetajale tuli põhjalikult lahti seletada, mis asi see rate.ee on.

Üks plikatirts esitab siis oma mõistatuse: "Mõista, mõista, mis see on — kolm kätt, kolm pead ja seitse jalga?"

Pakutakse igasugu asju aga plikatirts muutkui raputab pead: "Ei ole!"

"Ütle veelkord see mõistatus!" palub õpetaja ja hakkab paberil igasugu võimalusi "kalkuleerima".

"Mõista, mõista, mis see on — kolm kätt, kolm pead ja seitse jalga?" loeb tüdruk uuesti oma mõistatuse ette.

Pakutakse veel igasugu asju, aga ükski ei sobi.

"Ütle siis ise, mis see on!" ei jää õpetajal muud üle.

"See on värdjas!" teatab plikatirts uhkelt.