Hingedeajaks

Foto: Pixabay

Mu hing käib kikivarvul mööda tuba

ja mõte sõlmib mälestuste paelu

ning küünlaleek, mis võbelemas vaevu,

ööd õnnistamaks taevalt küsib luba.

Ma istun vaikselt, mõtteid veel ei puutu,

novembriudu kuulan teispool seina -

sealt kostub naeru, sosinaid ja leina,

nüüd miski õrnalt kriibib aknaruutu…

Nüüd keegi tasa proovib ukselinki,

kaob aeg ja ruum ja kaugus meie vahel.

Saab jälle terveks ammu katkend ahel,

seob ühte siin- ja sealpool armsaid hingi.

(Anneli Lamp)