/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
/nginx/o/2021/02/17/13633897t1h5e9d.jpg)
Anekdoot: vanahärra koos väikese jonniva poisiga
Üks naine pani kaupluses tähele vanahärrat koos väikese poisiga, kes hullupööra jonnis, haaras lettidelt kaupu, loopis neid laiali ja tegi muud koerust.
Vanaisa rääkis vagura häälega. "Ole rahulik, Peeter, enam ei lähe kaua aega, varsti läheme koju...!"
Poisiklutt korraldas veel selliseid stseene, aga iga kord rääkis vanaisa viisakalt: "Pea veel natukene vastu Peeter, siis hakkame minema!"
Naisele avaldas nähtu suurt muljet, ta läks välja, kus vanahärra parajasti ostetud kaupa ja oma lapselast autosse laadis ja ütles talle:
"Ma tean, et see pole minu asi, aga see, kuidas te oma rahu säilitasite ajal, kui teie lapselaps igatsugu tempe tegi, on ikka imekspandav. Peetril on väga vedanud, et tal selline vanaisa on.
Vanahärra vastas: "Ma tänan teid, aga Peeter olen hoopiski mina. Selle väikese värdja nimi on Kalle!!!"