Anekdoot: viige palun mu hobune ära

Copy
Foto: Pixabay

Heliseb telefon

"Halloo" vastab kena naishääl.

"Ka-ka-kas se-se-see on te-te-te-teenindusbü-büroo?"

"Jaa, ma kuulen teid."

"Te-te-teate, mu-mu-mul kä-kärvas ho-ho-ho-hobune ääära, vii-vii-viige pa-pa-palun ä-ä-ära."

"Jaa, kindlasti, kus Te elate?"

"Ta-ta-ta-ta...

"Tallinna tänaval?"

"Ei-ei-ei, ta-ta-ta..."

"Tatari tänaval?

"Ei-ei-ei-ei"

"Nu kaua võib", kurjustas neiu ja pani toru ära.

Viie minuti pärast heliseb telefon taas.

"Halloo," vastab ikkagi veel kena hääl.

"Ka-ka-kas se-se-see on te-te-te-teenindusbü-bü-büroo? "

"Jaa, ma kuulen teid."

"Te-te-teate, mu-mu-mul kä-kärvas ho-ho-ho-hobune ääära, vii-vii-viige pa-pa-palun ä-ä-ära."

"Jaa, kindlasti, kus Te elate?"

"Ta-ta-ta-ta..."

"Tallinna tänaval?"

"Ei-ei-ei, ta-ta-ta..."

"Tatari tänaval?

"Ei-ei-ei-ei."

"Nu mulle aitab", ütles neiu ja pani toru ära.

Kahe tunni pärast heliseb taas telefon.

"Halloo," vastab neiu.

"Ka-ka-kas se-se-see on te-te-te-teenindusbü-bü-büroo? "

"Jaa, ma kuulen teid."

"Te-te-teate, mu-mu-mul kä-kärvas ho-ho-ho-hobune ääära, vii-vii-viige pa-pa-palun ä-ä-ära."

"Jaa, kindlasti, kus Te elate?"

"Ta-ta-ta-ta..."

"Tallinna tänaval?"

"Jaa, ma tõ-tõ-tõin ta juba si-si-sinna!"

Tagasi üles