/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
/nginx/o/2022/10/12/14894162t1hf951.jpg)
Anekdoot: koolimaja, kus nad esimest korda kohtusid
Abielupaar, kes on just tähistanud oma teemantpulmi, otsustab minna nooruselättele ja külastada üle pika aja oma koolimaja, kus nad esimest korda kohtusid ja ka armusid.
Koolipargis leidsid vanakesed isegi üles puu, kuhu kunagi üle 60 aasta tagasi sai sisse lõigatud nimetähed ja mille all ka esimene kirglik suudlus toimus.
Kodu poole jalutades leidsid aga vanakesed pargitee äärest rahakoti, pungil täis raha.
Esimene mõte oli vanakestel rahakott omale jätta ja pensionile niiviisi natuke lisa saada, sest ega niikuinii keegi nende leidu polnud näinud.
Järgmisel päeval külastas vanakesi aga kohalik konstaabel koos abilisega ja tundis huvi:
"Eile kaotati linnapargis rahakott suurema summa rahaga. Praegu me aga küsitleme siiski kõiki ümberkaudseid, ega keegi pole seda leidnud või oskab keegi järsku leidja kohta mingit infot anda."
Naine vastas sellepeale, et tema ei tea midagi, aga mehel hakkas südametunnistus piinama ning ta otsustas üles tunnistada rahakoti leidmise. Naine jõudis aga kohe vahele rääkima hakata:
"Härrad politseinikud, te muidugi vabandage, aga mu mees on juba vana ja mõnikord on tal omad mõtted ja luulud. Tahab teistele head teha,on nõus isegi oma pensionist loobuma, aga mälu petab...ja, noh saate ise aru..."
Mees aga korrutab oma juttu:
"No kuulge, ma olen täiesti terve ja mu mõistus on ka täiesti korras. Eile õhtul, just siis kui ma oma naisega koolist tulin..."
Kaugemale ei lase politseinikud jutul minna. Vaatavad tähendusrikkalt teineteise otsa ja konstaabel lausub:
"Olgu jah! Arusaadav! Arusaadav!? Ega rohkem näegi nagu põhjust Teid tülitada, läheme siis aga edasi."