Anekdoot: mitte ükski auto ei möödunud

Jaan hääletas suure tormiga tee ääres.

Väljas oli juba pime, aga mitte ükski auto ei möödunud.

Torm oli nii tugev, et ta ei näinud endast meetri kauguselegi.

Järsku nägi ta ühte autot aeglaselt enda poole liikumas, mis siis peatus.

Jaan, kes hädaga varju otsis, istus mõtlemata autosse ja sulges ukse, märgates, et rooli taga pole kedagi ja mootor töötab.

Auto hakkas aeglaselt edasi liikuma.

Jaan vaatas teele ja nägi kurvi lähenemas.

Hirmunult hakkas ta ome elu eest paluma.

Kuid siis, just enne kurvi, tuli aknast sisse üks käsi ja keeras rooli.

Jaan, hirmust kange, vaatas kuidas käsi ilmus kogu aeg, kui tuli mõni kurv.

Järsku nägi ta tee ääres ühe pubi tulesid, kogudes jõudu, hüppas ta autost välja ja jooksis sinna.

Ta tormas sisse, märg ja rampväsinud, ning võttis 2 klaasi tekiilat.

Siis hakkas ta kõigile oma hirmast kogemusest rääkima.

Ruumi saabus vaikus, kui nad aru said et ta nutab... ja ei ole isegi purjus.

Umbes 15 minuti pärast astusid samasse pubisse 2 meest. Nad olid samuti läbimärjad ja väsinud.

Vaadates ringi ning märgates nuuksuvat Jaani, ütles üks neist teisele:

“Vaata, Pets, siin see idioot ongi, kes autosse ronis, kui me seda lükkasime!!!”