/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/11/14131496t1h24f3.png)
Anekdoot: kodus taat juua ei tohtinud
Eit armastas taati ja kartis viina. Taat armastas viina ja kartis eite. Kodus taat juua ei tohtinud, jõi küla peal. Tuli koju, jorises laulda, pildus riided laiali ja jäi voodisse magama. Ühe saapa unustas jalga.
Suured pühad olid tulemas. Taat pidi pühade ajal kodus olema ning käis nüüd ringi nagu munavalus kana: pühasid ilma viinata ei tahtnud pidada, kodus aga juua ei tohtinud. Eit tegi pühadeks sülti ja muud head ning siis tuli taadil hea mõte. Kui eit korraks kodust ära käis, tõi taat pudeli viina ja paki želatiini, tegi viinast tarretise, lihatükid ka ilusasti sees, ning pani siis kausi kenasti süldikausside hulka, pidades meeles, et hüva roog just selles lillelises kausis on.
See tehtud, jäi taat rahuga pühi ootama.
Pühade hommikul pidi taat loomi talitama ja siis eidega pühi pidama hakkama. Tegi taat väljas kõik ilusasti korda, tuli sisse ja mis ta nägi! Eidel oli vahepeal kange süldiisu tulnud, toonud teine sahvrist just selle lillelise kausi ning söönud tühjaks. Nüüd magas voodis, riided laiali pillutud, üks king jalas.
"Kuramuse joodik, ilusad pühad rikkus ära!" ohkas taat kurvalt.