/nginx/o/2019/10/25/12686388t1h70c0.png)
/nginx/o/2023/09/18/15601630t1had92.jpg)
Oli kord mees, kellel tõsine tervisehäda – peavalud. Aegajalt tuli peale jube peavalu – ja mitte terve pea, vaid parem peapool. Nii et lõika või pooleks!
Käis mööda arste, pisteti igasuguste masinate sisse, ei mingit abi. Rohud ka ei aidanud.
Lõpuks aga sattus vana tohtri peale, kes uuris ja teatas, et asi on munades. Et kui tahab peavalust lahti saada, siis tuleb need ohverdada.
Mees oli juba kõigeks valmis ja lõpuks nõustus raske südamega. Tehtigi operatsioon. Ja ennäe aitas! Peavalud pühitud nagu peoga ja ei mingeid muresid, peale ühe muidugi. Kallis hind...
Läksid aastad ja mehel oli uut ülikonda vaja. Läks rätsepa juurde. Ta võttis mõõdud ja pani ilusti kirja – selline pisut kiilakas vanahärra oli see rätsep, prillidega ja puha. Kogenud vana kooli mees. Küsis rätsep mõõtudele lisaks, et kummas sääres mees tavaliselt kannab?
Mehel oli piinlik tunnistada, et enam ei kummaski ja nähvas, et mis see teie asi on.
"On küll minu asi!" vastas rätsep. "Vaata, kui sa kannad vasakus ja ma teen vasaku sääre liiga kitsa, hakkab su parem peapool nii jubedasti valutama, et sa ei kannata seda välja!!!"